Alexanderi tehnika looja on austraalia päritolu näitleja Frederick Matthias Alexander (1869-1955).

Alexanderi tehnika aluseks on põhimõte, et iga inimene funktsioneerib tervikuna ja selleks, et saavutada paranemisele viivat muutust, tuleb inimesel õppida järjepidevalt vältima tahtmatuid, ebavajalikke ja kahjulikke harjumusi. 1891. aastal hakkas F.M Alexanderit vaevama pidevalt kähe hääl, mis viis peaaegu hääle kadumiseni. Kuna arstide soovitused ei andnud tulemusi, alustas Alexander oma häälekaotuse põhjuseid ja kõnemaneere ise uurima. Ta avastas, et oma taju kontrollides ja suunates, st oma reaktsioone ennetades ja käitumist treenides, hakkas tema hääl taastuma. Tema tehnika aluseks sai teadlik inhibitsioon, juurdunud kuid takistavate harjumuste muutmine. Kuna need harjumused korduvad meie elus iga päev ja muutuvad seetõttu ebateadlikeks, on osa Alexanderi tehnika õppimise ja rakendamise protsessist teadlikukssaamine sellest, mida me tegelikult teeme.

F.M Alexander leidis, et enamik meist laseb eesmärkidel valitseda tähelepanu üle. Ta nimetas seda “lõppeesmärgile suunatuseks” (end  gaining) või “ühe ajusopi meetodiks” (one brain track).

“Minu tehnika aluseks on inhibitsioon – ärritusele või stiimulile järgnenud soovimatute, tahtmatute reaktsioonide inhibeerimine, seega on tegemist eelkõige tehnikaga, mis arendab kontrolli inimese reaktsiooni üle.” Võimet peatuda, viivitada reaktsiooniga, kuni oleme selle tegemiseks adekvaatselt valmistunud, nimetabki Alexander inhibitsiooniks.

Mõiste “teadlik inhibitsioon” tähendab, et mõtteteoga (mental act) otsustatakse mitte reageerida automaatselt või harjumuspäraselt.

Seda protsessi on võimalik teadlikult arendada ja see on lahutamatult seotud esmase kontrolli (primary control) õige kasutamisega.

Esmane kontroll” (primary control) on Alexanderi tehnika (AT) mõiste, mis tähistab pea, kaela ja ülakeha dünaamilist suhet, mis on esmane tegur liikumise korrastamisel.

Paljud otsivad Alexanderi tehnikalt abi füüsiliste probleemide leevendamiseks: selja-, kaela- või õlavalu, stress, hääldus- või hingamisraskused. Teised pöörduvad tehnika poole madala enesehinnangu, depressiooni, mure, meeleolukõikumiste, söömishäirete või suhtlemisraskuste tõttu, kolmandad õpivad tehnikat aga huvist ennast tundma õppida ja soovist areneda.

Kogu maailmas õpetatakse Alexanderi tehnikat muusika- ja draamakoolides, selle hea mõju tõttu koordinatsioonitunnetusele peetakse seda oluliseks aineks ka esinejate koolitamisel. Sportlased õpivad Alexanderi tehnikat selleks, et saada teadmisi keha liikumise kohta, lapseootel naised aga selleks, et oma kiiresti muutuva kehaga paremini toime tulla.

Tehnika mõjuvust on tõestanud paljud teaduslikud uuringud. Vaata siit

Üha enam kasutavad seda arstid. Paljud ravikindlustusfirmad Inglismaal maksavad Alexanderi tehnika tundide eest, kui konsultandid neid soovitavad.

 Loe edasi:

“Ma olen leidnud, et peale füüsilise ja vaimse tervise parandamist on Alexanderi tehnika aidanud elavdada teadvust kõigil tasanditel.” – Aldous Huxley, poeet, filosoof

“Härra Alexander on osutanud sellele alale teene, käsitledes järjekindlalt iga toimingut kui tervikut, mis haarab kogu terviklikku isiksust, kogu psühhofüüsilist inimest. Et siin midagi ära teha, ei saa arvestada ainuüksi ühe või teise jäsemega, vaid kogu neuromuskulaarse tegevusega antud hetkel ning ennekõike pea ja kaelaga.” – Sir Charles Sherrington, Nobeli preemia laureaat meditsiini ja psühholoogia alal 1932. aastal

 “Alexanderi tehnika põhineb erakordselt keerukal vaatlusel, mis ei ole üksnes visuaalne, vaid kasutab üllatavalt palju kompimismeelt. Täheldasin kasvava hämmastusega täiesti ootamatut pööret paremusele niisugustes erinevates nähtustes nagu vererõhk, hingamine, une sügavus, üldine meeleolu, vaimuerksus, paindlikkus välise surve talumisel ja ka sedavõrd peenes oskuses nagu keelpilli mängimine.” – Nikolaas Tinbergen, Nobeli preemia laureaat meditsiini ja psühholoogia alal 1973. aastal

“Inimestel on raske mõista selle põhimõtte kogu jõudu, ilma et nad näeksid selle rakendamist reaalses tööprotsessis. Ning isegi siis, nagu mulle oma kogemusest teada, hakkab selle tõeline tähendus selguma alles aegamööda, ja pidevalt avanema uued tagamaad… Alles siis, kui härra Alexanderi tundide tulemused on muutnud inimese sensoorseid hinnanguid ja loonud uue aluse, millelt võrrelda uut seisundit vanaga, saab tema õpetuse tõeline jõulisus mõistetavaks. Just seetõttu on inimestel juba alguses praktiliselt võimatu pöörduda tema poole mingi muu mõttega, kui et saada teatud spetsiifilist kergendust ja ravi.” – Prof. John Dewey, filosoof, haridustegelane ja kirjamees

“Sageli ei ole me teadlikud harjumustest, mis põhjustavad stressi ja takistavad efektiivselt reageerimast igapäevaelu stiimulitele. Kuidas saaksime muuta oma harjumusi nii, et reageeriksime efektiivsemalt ja toimiksime paremini? Sellele põhiprobleemile on suunatud Alexanderi tehnika, meetod, mida on tunnustatud juba sada aastat kui ainulaadset ja ülimalt tõhusat keha ja mõistuse ümberõpetamise tehnikat.” – Marian Goldberg

“Alexanderi tehnika on aluseks igasugusele haridusele samamoodi nagu haridus on aluseks igasugusele inimtegevusele.” – John Dewey, filosoof, psühholoog

F.M Alexander

VIDEO: Alexander Technique | FM Alexander Giving a Lesson

VIDEO: A Way of Being – Posture & Pain – The Alexander Technique

C. Sherrington

A. Huxley

J. Dewey

N. Tinbergen

Alexanderi tehnikat on õppinud ja oma töös kasutanud:
John Dewey, Ameerika haridusfilosoof
Georg Bernard Shaw, näitekirjanik
Aldous Huxley, kirjanik
Frederick Perls, Gestalt-teraapia looja
Moshe Feldenkrais, Feldenkraisi meetodi looja
Niko Tinbergen, Nobeli meditsiinipreemia laureaat
John Houseman, näitleja ja lavastaja
Charles Sherrington, Nobeli preemia laureaat meditsiini ja psühholoogia alal
Judi Dench, näitleja
Ja paljud teised, nende hulgas Paul McCartney, Sting, Paul Newman, Mary Steenburgen, Irene Worth, Chistopher Reeve, Joel Gray, Julian Brean, John Cleese, Kevin Kline, Roald Dahl, Robertson Davies.